Et nüüd siis kole ja pime aeg pihta hakanud.. Aga Jass saatis sihukese luuletuse...

nüüd ometi tuli mu sügis
keerutas prahti silmad mul täis
pühkis südame puhtaks
süda valla, silmad kinni ma käin

õrnaralt aknale koputas
ustav sõber, soe naeratus üll
mängeldes juukseid mul sakutas
loodetuulteidüll

sust rohkemat ei ole iial ihand
mõni naeratus ja ustav hool
saan aasta pärast taas sind näha?
seniks ootan, melanhool