Kingi mulle kinopilet...lase akna taga vilet..

Laiskus on kallal. Hommikune ärkamine on nagu võimatu missioon, milles äratuskell võitjaks ei jää ja Une-Mati on iidol, kellele võiks järgneda kuhu iganes. Sest ta on nii-vastupandamatu lihtsalt. Ja tegelikult... milleks me hommikuti ärkame?

Kas selleks, et elada oma elu võimalikult mõnusalt, hästi ja oma soovide-unistuste kohaselt, tundes, et iga päev on 110% täis võimalusi? Või hoopis sellepärast, et teostada kellegi teise unistusi, olla see kes me tegelikult ei ole, üritada olla suuremad-paremad kui elu ise? Saada tulevikus Suureks Juhiks, Müüa võimalikult rohkem, olla võimalikult Informeeritud, hüpata üle oma varju, ja siis olla sellest kõik-see-aeg väga väsinud, sest see üle jõu käib?

Kunagi küsis keegi miskilt koolitajalt, et kuidas nautida hetke. Ausalt ma ei saanud aru mida ta mõtleb, ja mingi hetk tekkis ka minul see küsimus, et kuidas nautida hetke... kui me tormame mingi suure sihi poole mis meist mitu korda kiiremini eest ära jookseb. Ja vastus on nii põrgulikult geniaalne ja lihtne... hetkes peab elama... mitte mõtlema mis tuleb homme ja aasta pärast, sest asjad muutuvad. Lihtne on joosta oleviku eest tulevikule mõeldes, aga kas sellel on mõtet, pealegi.. mis selle tulemus on?

Kunagi 1800ndate lõpus arvati, et kõik vajalik on juba leiutatud ja siis selgus, et on veel palju asju avastamata-täiustamata, kosmosessegi polnud jõutud ja teekond Euroopa ühest otsast teise võttis nädalaid. Polnud Selveri Kööki, iPodi, messengeri. Jah, äärmused ei ole head, ja mulle ka meeldib keskküte ja kraanist voolav soe vesi ja kodukino. Aga samavõrra meeldib mulle elus tuli, tuul, vihm, värske küpsetis, õhtu sõprade seltsis, ehtsad ja vb natuke lihtsad hetked, tegevused. Ja lihtsus on hea, sest see on ehtne :)

Milleks olla väsinult-tüdinult kõige-kõige, kui võiks olla hoopis MinaIse?