Hideous Kinky...ehk kuidas ma nööri ja teipi küsisin...

Kui kõik ausalt ärarääkida, siis tuleks alustada sellest, et meie obsöörver Waldrega observeerisime pilvi (mille käigus sain mina endale Iraagi tagaotsitavate kaardid, ja mind hakkas huvitama, et kes on ärtuemand, kui kõik on mehed), sest päikest ei olnud ja tegime mõned õlled, sest see on lihtsalt nii hea, noh ja kui siis mina pool neli õhtul oma hommikusöögi ka kätte sain, siis jutt on lühidalt järgmine..

Mõtlesin, et miks mina teda nii kaua ei ole näinud ja selgus, et suures osas ja päris tihti on töö üks selline hea vabandus mille taha kõigile, s.h ka mulle meeldib pugeda, et mitte minna külla, õllele, teatrisse või kuhu iganes vahvad sõbrad-tuttavad kutsuvad, sest juba lihtne on ju öelda, et ma pean tööd tegema ja tulin töölt ja ma olen väsinud ja värki..

Aga tegelikult on nii, et töö ei lõpe otsa. Seda teed kas sina või keegi teine; tööl on sellest ükskõik, asendamatuid inimesi ju ei olevat, peaasi et töö tehtud saab. Kui seda teed sina, siis kannatavad su sõbrad, keda sa aegajalt töö kattevarjus pikalt saadad ja sina ise, sest ühel hetkel avastad, et sõbrad on ka leidnud, et olematu sõber ei ole sõber... ja eks sa kaeva siis neid kusagilt Lõuna-Eestist või Hispaania päikserannikult või kust-iganes jälle ükshaaval kokku, kui oled aega leidnud. JA see ei ole üldse lihtne tegevus... ehk selle mõtte käigus tekkis minu kalendrisse sõprade jaoks nädalapäev, mis on kas kolmap või neljap, kui mina vastuvaidlematult nõus olen neid nägema, mis-iganes põhjusel või kohas, sest kõik peale sõprade on asendatav :)

Nu ja siis hakkasin mina ennast parandama, ja võtsin aega sõpradega klubis käimiseks. Nagu selgus, algas vist tasategemise ring, sest ma loodan, et 3 on kohtuseadus ja tänasega võib klubituuri lõpetatuks lugeda. Igaljuhul patseerisime meie üleeile Hollywoodis, kust koju jalutades meenus ütlemine, et korralikud tüdrukud omavad alati vähemasti taksosõidu jagu sularaha ja teavad kuhu suunda jääb kodu... nuuh ja lisaks sellele võtavad just niipalju kui pea kannab (ja ma olin suutnud kõik tingimused täita). Aga varahommikul jalutades märkab lahedaid detaile, asju mida päeval lihtsalt kohal ei ole... õngega kalameest tiigiääres istumas ja vaikust ja tühje tänavaid.. ja sellepärast ma vahel jalutangi :)

Päeval sain ma endale laiutamise magamiskoti, mõeldud vist kahele, a üksinda on ka laiutada, siis ei olegi soolikasse aetud vorsti tunne magamiskotis. See õhtu oli siis BC õhtu, aga et mu kingad läksid katki siis küsisin ma kell 3 hommikul hotelli concierge'ilt nööri ja kui seda ei olnud siis teipi ja sain endale absoluutselt fabulaarsed lipsudega stilettod stiilis 3M meets Manolo ;) Disainerikarjääri arendamiseks soovis Riin saada endale teibist vööd, aga mina ei olnud nõus enam teipi küsima, sest juba enne mulle öeldi, et ega tema tea, milleks mul teipi vaja.... Üldiselt võib kokkuvõtta, et me tellime endale varsti T-särgid kirjaga tropimagnetid...

...sest Stromkal saime me ka endale hunniku austajaid... kellesõnul me olla klassnõje i inteligentnõje devushki. Kuivõrd nüüd see või jalataldade suudlemine kompliment on ... no mina igaksjuhuks ei arva, pärast veel keegi tunneb ennast puudutatuna...

...õhtul vaatasime seitsmenda taeva Võsul üle, igavesti lahe oli, a tagasi ma vist ikka ei taha...vaatamata poolmuidu sissepääsule ja odavale alkoholile... ja hingematvalt ilusale loojas taeva vaatele mererannas, mis oli nii vaikne ja ööseks mahajäetud... a vb olen ma lihtsalt liiga vana, või sophisticat selle jaoks ;)