The Good, the Bad and the Ugly...

Miks on nii, et kui unistad millestki, siis soovitu saamise korral ei tundugi asi enam ahvatlev? Pigemini võiks öelda, et see teostunud unistus tundub segava asjaoluna; pagasina mida justkui ei vajaks aga mis kõigil olemas on ja seega justkui peaks ka sinul olema? Kollektsioon asjadest, mida ei tee märkamagi enne kui nad kuhjades ette jäävad või inimestest, kes on toredad seni kuni nad eemal on, sest muidu selgub, et nad tüütavad. Või kohustustega koos saadud võimalused... või olid need võimalused, millega kaasnevad kohustused?

Kusagil olid vanasti vabad hinged. Need kes tegid seda, mis vaja, ning seejärel läksid sirge seljaga edasi - sinna kuhu vaja ja kuhu süda kutsus. Hing oli rõõmus sees ja selg sirge. Võibolla ei olnudki kodus kolme lõunaserviisi ja 10 paari sokke, aga palju neid tänaselgi päeval vaja läheb? Isegi kui vaadatakse imeliku näoga neid, kes saavad hakkama selle ja teiseta... aga mida tegelikult vaja on? Uskumatult vähe, sest kas keegi teab mitu ja millist asja tal kusagil on? Tõenäoliselt vaid see, kellel on vaid need mida tal vaja.

Tundub, et ei võida see kellel surres rohkem asju. Tema sugulastel on lihtsalt rohkem asju mille pärast kakelda.