Kingi mulle kinopilet...lase akna taga vilet..

Laiskus on kallal. Hommikune ärkamine on nagu võimatu missioon, milles äratuskell võitjaks ei jää ja Une-Mati on iidol, kellele võiks järgneda kuhu iganes. Sest ta on nii-vastupandamatu lihtsalt. Ja tegelikult... milleks me hommikuti ärkame?

Kas selleks, et elada oma elu võimalikult mõnusalt, hästi ja oma soovide-unistuste kohaselt, tundes, et iga päev on 110% täis võimalusi? Või hoopis sellepärast, et teostada kellegi teise unistusi, olla see kes me tegelikult ei ole, üritada olla suuremad-paremad kui elu ise? Saada tulevikus Suureks Juhiks, Müüa võimalikult rohkem, olla võimalikult Informeeritud, hüpata üle oma varju, ja siis olla sellest kõik-see-aeg väga väsinud, sest see üle jõu käib?

Kunagi küsis keegi miskilt koolitajalt, et kuidas nautida hetke. Ausalt ma ei saanud aru mida ta mõtleb, ja mingi hetk tekkis ka minul see küsimus, et kuidas nautida hetke... kui me tormame mingi suure sihi poole mis meist mitu korda kiiremini eest ära jookseb. Ja vastus on nii põrgulikult geniaalne ja lihtne... hetkes peab elama... mitte mõtlema mis tuleb homme ja aasta pärast, sest asjad muutuvad. Lihtne on joosta oleviku eest tulevikule mõeldes, aga kas sellel on mõtet, pealegi.. mis selle tulemus on?

Kunagi 1800ndate lõpus arvati, et kõik vajalik on juba leiutatud ja siis selgus, et on veel palju asju avastamata-täiustamata, kosmosessegi polnud jõutud ja teekond Euroopa ühest otsast teise võttis nädalaid. Polnud Selveri Kööki, iPodi, messengeri. Jah, äärmused ei ole head, ja mulle ka meeldib keskküte ja kraanist voolav soe vesi ja kodukino. Aga samavõrra meeldib mulle elus tuli, tuul, vihm, värske küpsetis, õhtu sõprade seltsis, ehtsad ja vb natuke lihtsad hetked, tegevused. Ja lihtsus on hea, sest see on ehtne :)

Milleks olla väsinult-tüdinult kõige-kõige, kui võiks olla hoopis MinaIse?

Suvine shoping Lõunakeskuses

friikate puu, tarretise põõsas ja vahuveinitiik...

..ja koera-pöörirohi :P

Ilma igasuguse ilumeeleta sead elavad mu maal...

...ehk siis läks täide see, mida kartsin. Notsud olid minu ilusa korrapärase lillepeenra segitrampinud, tulbisibulad olid pooleks kaksatud ja muist täitsa nahkapandud, värviline raudrohi juured ülespidi maasse istutatud ja iirised, kui mõttetud mürgised juurikad lihtsalt laiali pillutud...

Põhimõtteliselt tassisin ma enamuse oma mahaistutada plaanitud sibulatest koju tagasi, sest sigu mina lillesibulatega ei sööda, nii hea inimene ikka ei ole... Aga et mürgiseid asju nad ei tohiks süüa, ja minu veebruarikuised nartsissid enam talve potis üle ei elaks, siis loodan, et nad neid ei söö.. .nu ja rabarbrid on ka notsude sellenädala menüüs, sest need rõdul ei kasva kohe kindlasti ja ma väga loodan, et notsudele hapu ei meeldi :)

Lilleaia pean vist küll rõdule jätma, aga see tähendab vaid seda, et lilleline kevad saabub mulle varem ja suisa aknataha. Ja et minu lepavõsa muutub aina ilusamaks ja hõredamaks, sest lilli ma esiti sinna istutada ei saa ju...

Aga tegelikult oli see uskumatult ilus nädalavahetus. Sest vihma kallas, seened olid metsas, päike säras ja kased olid juba nii ilusad kuldsed.. ja minu ilusad käbidega kuused :P

PS. täna ma avastasin, et seal kasvavad haavad ka :)

kui keegi ei usu...

... mingil seletamatul põhjusel olen ma märganud, et mina ja ka teised inimesed märgatavalt rohkem aega ja tähelepanu mingile tegevusele pühendavad, kui enne on keegi pealiskaudselt kommenteerinud, et "vot ega sina sellega ikka hakkama ei saa." Noh, kui päris õigust rääkida, siis eks vahel ole neil natuke õigus ka, et kui võtta arvesse seda, kui palju niisama keskmine inimene mingile asjale viitsib aega kulutada...aga samas, nagu öeldakse ka mõningate teiste asjade kohta, et noor inimene ja huvi on..las käia.

Nu ma siis nüüd üritan oma metsa ja maad majandama hakata, suur ettevõtmine see ju on, ja ega ma eriti palju sellekohta just ei tea...aga, ma vähemalt üritan. Kas või selleks, et teistele selgeks teha, et nad eksisid ;)

Ja kui nüüd veel ülestunnistada, et minu rõdu katsepõld on mind ikka päris palju targemaks teinud. Nt selgub, et vihmailmaga lilled ei lõhna, ei nelgid ega ka mitte lillherned, ja et ka praegu maasikad alles õitsevad ja kui lund sadama ei hakka sisi ma saan iga päev veel natuke maiustada :P

Ja homme on mega-väga hea kontsert... ja loodetavasti ka hea ilm :P

Dream a dream...

Kõigil headel asjadel on algus, tavaliselt üks väike unistus. Üks väike veider mõte, või teostamatu idee. Väike asi saab alguse väiksemast ja suurem asi suuremast unistusest. Ja iga väike asi on suurema algus.

Eile said esimesed sibulad ja mugulad mulda. Eks siis varsti paistab, kas notsudel on ilumeelt ja kannatust kevadeni oodata, või saab nälg ja uudishimu neist võitu ja tuhnivad enne õitsvat kevadet nad üles. Kui järgmisel nädalal on kõik veel paigas, siis viin sibulaid juurde, et oleksid pikad peenrad täis lilli, sest siis tuleb ehk varsti ka muru ja viljapuud murusse ja roosipõõsad ja hekid, kuhu peituda ja suured puud, mille varjus keskpäevapäikese palavust tunda ei ole... eks näis...