Becherovka..

.. on minuga kaasas käinud alates sellest, kui temaga 2005.aastal tuttavaks sain. Mahub mõnusasti pläskusse ja sobib kaasavõtta nii metsa kui rongi. Teeb seest tulise jutina soojaks ja seega kütmata metsamajas hästi oluline, kui varbad külmetavad ja kamin alles köeb. Seda, et Becherovka imepäraselt hästi purju teeb olen ma ka märganud, nagu ka seda, et kuum kakao lihtsa asja joodavamaks teeb. Becherovkal on omad pooldajad ja omad vastased, seda saab kas armastada või vihata, aga külmaks ja ükskõikseks ei jäta kedagi, kes sellega tuttavad. Minule enam ei meeldi... kuidagi kange, vastik ja tuline...

Tegelikult tuli mul eile mõttesse hoopis see vana ütlemine, et kui ei ole surmatõbi saab ikka viinast abi... See aitab unustada, võtab ära valu, paneb magama kui enam ei jõua. Teeb seltskondlikumaks, avatumaks ja ehk ka ausamaks; haavatavaks oma hinge alastuses. Siis ei hoita omi mõtteid vaid endale, räägitakse asjust mis muidu mahavaikitakse. Kogu maailmavalu ja varjatumadki mõtted on näha oma ilus ja valus. Kui võtad aega kuulamiseks, siis seda jagatakse. Näidatakse pilti, milles on palju rohkem värve ja tahke kui kaleidoskoobi mustrites. Sellistel hetkedel näeb mõtete salasoppe, mida muidu ehk kunagi ei märkaks, mille olemasolustki ei teaks. Ollakse nii aus, et valus hakkab ja nii isiklik, et enam aru ei saa, kuidas see juhtus. Need hetked on omapärased, sest üheltpoolt on suur julgustükk näidata oma inimlikku külge, kui keegi ei valva selle üle - see on nagu varakamber ilma ühegi luku või riivita. Teisest küljest - ei taha ju kurvastada ka kogemata seda, kes varakambris jalutada lubas...need jutud ja pildid on isiklikud, ei ole jagamiseks ega kellelegi meenutamiseks. Lihtsalt üks hetk, kui oli väga vaja rääkida, ja väärisid seda usaldust. Ööle järgneb hommik. Tükkidest pannakse kokku puzzle, aga vaikival kokkuleppel kõik sinna ei jõua, sest nii on parem. Nii jääb alles see muutumatus - illusioon, et sa justkui ei teaks, kuigi tegelikult tead. Midagi ei olegi muutunud, kuid muutunud on kõik, oled näinud seda mida justkui olemaski ei ole, mille olemasolu ei tunnistata, aga sina tead... kuigi ei tunnista, sest sind usaldati ja nii on ausam, selle suhtes kes sind usaldas.

Öös on asju

Kõik teavad, et öös on asju, et öösel on kõik kassid hallid, et öö on põnev, salapärane ja vahel natuke kahtlasemaiguline, kriminaalne. Vahel läheb öösiti ettekujutus reaalsusega vahetusse ja vahel arvatakse öösel üleloomulikke asju toimuvat või teadaandeid saadetavat. Mingil põhjusel on öösiti hea mõtteid mõelda ja plaane teha ja arutada ja argumenteerida, vahel ka avameelitseda. Öösel nähakse und, nahkhiiri, kummitusi, no ja ei tea mida kõike veel.

Uue aasta tähistamiseks peaks olema pidu. Aasta viimase öö mahamagamine ei ole siis justkui kohane. Sel ööl valatakse õnne, ennustatakse, jagatakse lubadusi ja loodetakse teadasaada mida järgmine aasta toob. Arvatakse, et tuleb just selline nagu on uue aasta esimene päev.

Järelikult siis oli vaja ka sellel aastavahetusel midagi ettevõtta, et nagu kord ja kohus uus aasta vahuveini ja heade soovidega vastuvõtta. Tehtud-mõeldud! Iseenda teistele küllakutsumine on kõige lihtsam ürituse korraldamise viis, kuna kogu peokorraldamise koristamine, logistika ja muu jääb siis võõrustajatele, kes pikisilmi kalleid külalisi ootavad. Ja nii ma siis ennast külla sehkendasingi... Kui nüüd midagi sellele üritusele etteheitma hakata, siis põhimõtteliselt võiks ju rõdu omada põrandakütet... nii ei hakka ilutulestikku vaadates kalliste külaliste sokkis varbad külmetama, a muidu ei ole nagu viriseda millegi üle... nu peale selle 35-ga kleepsu, mis palistas telesaadete pilti nagu külgkardinad kevadist päiksepaistet....

Aga ühel hetkel tahavad kõik korralikud inimesed ju koju, olgu siis pidu vahva kui tahes... ja loll on see kes kojuminekuks vabandust ei leia... Siinkohal tuletan meelde, et koju minnes tasub külast alati parim kaasavõtta...mina võtsin seltskonna, nemad joogid.

Nii mahtuski sellesse aastavahetusse ka natuke mürtsu kodus lumekuninganna ja äärmiselt kummalise põhjapõdraga (kes ei usu võib elioni digitv-st järgi tsekata); mõningane pidu minu vaibal... noh erinevalt sügisballi pidavatest notsudest mu põllapääl, on vaip täitsa ümbertõstmata ja hambajälgedeta, seega kõige paremas korras ja mida veel ühelt vaibalt tahta....

Küünlavalgus, säraküünlad, head soovid, hiline hommik, pannkoogid, lumesõda, niisama chill laisklemine ja hea seltskond teeks igast päevast pühapäeva, aga kindlasti võib seda lugeda kordaläinud aastavahetuseks ja kui terve aasta sellesarnane tuleb, siis peaks ta tulema palju parem kui eelmine...

PS. Asjassepühendamatutele teadmiseks, et see väike kingitustega kuusepuu on ülesjoonistatud minu sama kena päriskuuse järgi muude tegevuste käigus.