Aega iseendale...

Mõtlesin, et kui palju kogu olemasolevast ajast kulub ära igasuguste "võiks" ja "peaks" tegemiste peale....selleks, et kunagi hiljem oleks lihtsam ja parem...loobudes väikestest tegemistest, mis "suurte asjade" taustal väheoluliseks jäävad, kõrvale lükatakse...

Neist väikestest lahedatest tegemata jäänud tegevustest saavad "oleksid" mis jäävad kriipima, siis kui selgub, et "suured asjad" ei olegi vahvad ega ka mitte käeulatuses. Pealegi... kui kaugele ette on vaja vaadata, et näha seda mis on olemas siin ja praegu, et tunda rõõmu väikestest asjadest, mis võiks juhtuda kohe... ilma et peaks nahast väljapugema, pingutama, ootama teadmatust, lotovõitu.

Millegipärast tundub esimesel hetkel hästi tore ummisjalu ja hambad ristis kusagile ei-tea-kuhu tormata... ja kui selgub, et oled tuult väljal kinnipüüda tahtnud on kuidagi eriti loll olla. Võiks ju hoopis niisama vaadata tundide kaupa tuleleeki, kuidas see vaikselt küünlal põleb, lõkkes uusi puid enesele neelab, praksudes põletab ja kaua-kaua söena hõõgub. Või hoopis lugeda raamatut, kuni see läbi saab, sügislehtedes sahistada, pikutada ja pilvi vaadata, vihmas lonkida, päikest püüda, vaadata putukaid mööda rohuliblet ronimas... ja kogu maailm olekski nagu peos olev valmis võilill... nii lähedal ja nii olemas; ootamas tuulehoogu, mis viib laia ilma ja tema palet uut moodi tutvustab.

...sest kunagi, ühel päeval on mul oma pisike pagariäri või väike lillepood... ja võibolla paar pelargooni... ja helesinised unistused... :)

Pimedad ööd jõuavad kohale...

...ja kella ka keerati, nagu ma läpakast siis täna märkasin. Et sellele ametlikule festivalile minekuks mul aega väheseks jääb... ja telekast miskit head ei näi praegu tulemas olevat, siis mõtlesin, et miks mitte natuke laenutuses ringi kolada ja teha oma valik...

Pealegi siis kõik hea ühes koos...heliefektid, hea seltskond, soe mustikakissell või muu hea... ja ei ole vaja kohale minna ega ära tulla... ja kui film tundub imelik saab seda edasikruttida :)

214 küünalt

Et kui nüüd kõik ausalt ärarääkida, siis läksin mina shoppama ja igasugu vajalikku trääni otsima ja oma sünnipäevaks saadud kinkekaarte parimal viisil äralahendama...

... ja sain aru, et suurte inimeste osakonnas ainult väga suuri asju müüakse ja väiksemate inimeste osakonnas minu suurust ikka väga kehva valik on...

...nu ja nii kujunes minu shopingu kogusaagiks ainult 214 küünalt :)

Aga Riin teadis rääkida, et La Senza poes on ikka inimeste peale ka mõeldud ja tulemus ei näe välja nagu oleks ema kapi kallal käinud...et ma siis järgmine kord sinna shoppama :P

Ämbritest, sest kuidagi palju on nende kohta arvamust avaldatud

Et siis ämbrite teooriast. Ämber tuleb alati sellest suunast, kust seda ei oodata. Ämber ei ole pange sünonüüm, või siis natuke on ka, no võta seda kinni. Igaljuhul need, kes miskil põhjusel on oma mõtteid sel teemal jaganud... ja mingil imelikul põhjusel on neid viimasel ajal palju... ei ole sünonüümide teemal sõna võtnud.

Nendest juttudest olen ma arusaanud, et ilmaennustus on märgatavalt täpsem kui ämbriprognoos. Kust või mis põhjusel ämbrid tulevad on teinekord palju ebaselgem. Käesolev ämber tuli siiski minu keldrist ja pildi tegemise hetkel sisaldas seeni, mis praeguseks sissesoolatud ja ootavad ärasöömist :P

Seega, kõik ämbrid ei ole halvad nagu "expert level trainingu" Obsöörver Valdre niisuguste asjade kohta teab omast kogemusest rääkida :D

Et nüüd siis kole ja pime aeg pihta hakanud.. Aga Jass saatis sihukese luuletuse...

nüüd ometi tuli mu sügis
keerutas prahti silmad mul täis
pühkis südame puhtaks
süda valla, silmad kinni ma käin

õrnaralt aknale koputas
ustav sõber, soe naeratus üll
mängeldes juukseid mul sakutas
loodetuulteidüll

sust rohkemat ei ole iial ihand
mõni naeratus ja ustav hool
saan aasta pärast taas sind näha?
seniks ootan, melanhool

Kas on vaja Ferrarit, et posti vedada...

Tänane päev oli siis selline, et mina mõtlesin korralikuks praeahju omanikuks hakata ja et sel nädalal vabade õhtutega kitsas käes, siis poodi ma läksingi. Ainult et, kui mina seal ei suutnud kahe variandi vahel valida ja palusin soovitada, aeti minu pea täitsa segamini. Et vot see ja teine ja kolmas ja... no ausõna olid ilusad küll.

Aga ma siis hakkasin mõtlema, et kas mul on tõesti vaja lihatermomeetrit ja kümmet küpsetusfunktsiooni ja teleskoopsiine ja kõike muud.. selleks, et kord kuus õunakooki teha ja siis nädal aega seda süüa... Ei ole ju vaja Ferrarit, et posti vedada..

Nu ja siis ma hakkasin mõtlema, et eelmine kord kui samas poes käisin soovitas sama müügimees mulle hoopis teist varianti...et temal jälle kodus on.. Et ajas siis pada või mitte? No võta kinni, aga jällegi... ega vahet ei ole .. Õnneks on olemas Pesumasinamees, kes adekvaatset nõu oskab anda, eeldusel et miskit olen suutnud välja valida.

Hea kui kedagi saab usaldada, olgu siis või kodutehnika soovitamises :)

Blondim, naiivsem ja noorem mina :)

Punaste nelkidega küll, aga ega sügaval vene ajal ei olnud just palju valida. Ja pealegi, ega neilgi miskit viga ole..